BNEF hindab oma viimases aruandes New Energy Outlook 2024, et see on nende tehnoloogiate jaoks sajandi keskpaigaks vajalik päikese- ja tuuleenergia võimsus maailmas, mis vastab Pariisi kokkuleppele. Taastuvenergia kasutuselevõtt eeldaks installeeritud võimsuse kolmekordistamist 11 TW-ni 2030. aastaks, mis on kooskõlas eelmisel aastal Dubais COP28 raames sõlmitud lubadusega. Sellele järgneks paigaldatud taastuvenergia võimsuse kahekordistamine 2040. aastal. Aruandes tuuakse välja ka teine stsenaarium – majanduse ülemineku stsenaarium (ETS), mis põhineb ajaloolistel efektiivsustrendidel tuginevatel poliitikakujundajatel – ja mille kohaselt on päikese- ja tuuleenergia installeeritud võimsus poole võrra väiksem neto nullist. Stsenaarium aastaks 2050 peaaegu 16TW võimsusega.
Paljudes piirkondades, nagu on näidatud ülaltoodud diagrammil, panustavad päikeseenergia elektritootmisse kõige rohkem, nagu Austraalia või India puhul, teistes piirkondades on päikeseenergia üks peamisi panustavaid tehnoloogiaid.
Nii suure taastuvenergia võimsuse, eriti maismaa tuule- ja päikeseenergia kasutuselevõtt võib Jaapanis, Lõuna-Koreas ja Vietnamis põhjustada mõningaid maapiiranguid. Ülemaailmselt oleks mõlema tehnoloogia maavajadus 2050. aastaks 15 korda suurem – 2,9 miljoni ruutkilomeetriga – kui 2023. aastal.
Teine maavajadusega seotud teema on põllumajandusmaa suurendamine, et rahuldada suurenenud toidunõudlust ning leida tasakaal toidu- ja energiavajaduse vahel.
Vaatamata päikeseenergia ja tuuleenergia võimsuse tähtsusele, märgitakse aruandes, et need kaks ei saa töötada ilma süsteemi piisava paindlikkuseta. Eeldatakse, et akud ja nutikas elektrisõidukite laadimine pakuvad kõige suuremat paindlikkust – 12% nende kahe üldisest nõudlusest.
BNEF eeldab installimistAku energia salvestamise süsteemvõimsus jõuda 2050. aastaks 4TW-ni, mis on 50-kordne kasv võrreldes 2023. aasta tasemega.
Üks pidev väljakutse, mis on universaalne, on seotud võrgu läbilaskevõimega, mille suurus peaks 2050. aastaks kahekordistuma praegusest tasemest 111 miljoni kilomeetrini.
Veelgi enam, mis puudutab rohelist vesinikku, oleks vaja veerandit 31 TW paigaldatud päikese- ja tuuleenergia võimsusest, et toita ligi 3,8 TW elektrolüüsiseadme võimsust, mis peaks tööle 2050. aastaks.
