Hiina teadlaste rühm viis läbi numbrilise uuringu avamere tuuletundlikkuse kohtaujuv fotogalvaanikaPüüdes uurida süsteemi konfiguratsioone, mis võivad olla tuule suuna suhtes vähem tundlikud.
Teadlased viisid läbi rea simulatsioone kuue PV-massiivigaujuv pv süsteemvõttes arvesse selliseid tegureid nagu tuule kiirus, rõhu jaotus ja turbulentsiväli, samuti tõste- ja takistustegur.
"Mõned teadlased on leidnud, et fotogalvaanilise paneeli tuuletakistus on täiesti erinev, kui fotogalvaaniline paneel on tuule käes vastavalt esi- ja tagaküljel," ütlesid akadeemikud. "Seega saab fotogalvaanilise paneeli tõstmist ja takistust tasakaalustada, muutes fotogalvaanilise paneeli paigutust, et vältida paneeli vajumist või ümberminekut.ujuv päikesekinnitus."
Uurimisobjektina simuleerisid teadlased kuue PV-paneeli rida, mille vahel oli 1,5 meetrit ruumi. Kõikidel paneelidel olid samad mõõtmed 2,187 m × 1,102 m × 0,02 m ja need olid kallutatud 15 kraadi või 165 kraadi.
Numbrilises kirjelduses võeti muu hulgas arvesse tuulevoolu, turbulentse kineetilise energia kasvukiirust ja stressi anisotroopiat. Seejärel kontrolliti seda tuuletunneli katses, mille PV-paneelid olid mõõtkavas 1:20. "Üldiselt näitavad tulemused, et selle uuringu numbriline mudel on täpne ja tõhus," ütlesid teadlased.
Ühes fotoelektrilise süsteemi konfiguratsioonis, mida nimetatakse massiiviks A, olid kõik kuus paneeli 15-kraadise kaldega, mis on kõige levinum paigaldusnurk, mida kasutatakse laialdaselt kaujuv pv süsteem. Massiivi B kirjeldatakse kui spetsiifilist ujuvat fotogalvaanilist lahendust, mis näeb välja nagu viilkonstruktsioon. Selles süsteemis on esimese paneeli kaldenurk 15, teisel 165 kraadi, kolmandal 15 kraadi, neljandal 165 kraadi, viiendal 15 kraadi ja kuuendal 165 kraadi.
"Massiivid C, D, E ja F viitavad tegelikult massiivide A ja B paigaldustüüpidele," selgitas ka uurija. "Peamine erinevus nende vahel on fotogalvaaniliste paneelide kahe kaldenurga järjekord (15 kraadi ja 165 kraadi)."
Modelleerimine näitas, et massiivi B konfiguratsioon oli tuule suuna suhtes kõige vähem tundlik. Sellel oli ka kõige väiksem tõstemoment ja väike rõhujaotus PV-paneeli pinnal. "Võrreldes takistusega on tõstuk fotogalvaanilise paneeli paigutuse suhtes tundlikum ja peamine mõju on tõstesuund," järeldasid nad ka.
Meeskond rõhutas ka, et olenemata PV-paneelide paigutusest koges esimene paneel alati suuremat tuulekoormust kui teised paneelid. "Rõhukoormuse (Cp) väärtuse jaotuskõver on sarnane ja Cp väärtus selle ülemisel pinnal on gradiendi jaotuses põhimõtteliselt sama," lisasid nad.
"Leitakse, et massiivi fotogalvaanilise paneeli äratuskeeris koosneb kahest keerisestruktuuri mustrist. Üks on pidev järelpööris fotogalvaanilise paneeli vasakult ja paremalt küljelt. Teine on väikesemahuline keerise hajumine keskelt, " nad ütlesid. "Vastastikku paralleelsete paneelide takistus ja tõstejõud näitavad platvormi kaldenurga suurendamisel sama järkjärgulise suurenemise või vähenemise suundumust."


