Ühendkuningriigis asuv uurimisrühm on välja arvutanud kasutuselevõtu ülemaailmse potentsiaaliUjuv päikesesüsteempeaaegu 68,000 järvel ja veehoidlal. Selles leiti, et mõned riigid suudavad toota suurema osa oma elektrivajadusest ujuvatest päikesepaneelidest, samas kui viis riiki suudavad rahuldada kogu oma elektrivajaduse.
Mõned riigid suudavad uute uuringute kohaselt katta oma elektrienergia koguvajaduse ujuvatest päikesepaneelidest.
Bangori ja Lancasteri ülikoolide ning Ühendkuningriigi ökoloogia ja hüdroloogia keskuse teadlastest koosnev uurimisrühm arvutas olemasoleva kliima abil välja ligi 68,000 järvel ja veehoidlal üle maailma ujuva päikesesüsteemi päevase elektrienergia võimsuse. andmed iga asukoha kohta.
Nende andmed hõlmasid järvi ja veehoidlaid, kuhu kõige tõenäolisemalt paigaldatakse ujuv päikeseenergia. Kõik kaasatud asukohad ei asunud asustuskeskusest kaugemal kui 10 km, ei olnud kaitsealal, ei kuivanud ega külmunud igal aastal rohkem kui kuus kuud. Teadlased arvutasid väljundi ujuva massiivi põhjal, mis katab 10% valitud pindalast kuni 30 km2.
Potentsiaalne aastane elektritootmine ujuvatest päikesesüsteemidest 67 893 veekogus oli 1302 TWh, mis võrdub umbes neljakordse Ühendkuningriigi aastase elektrienergia koguvajadusega. 1302 TWh näitaja tähistab konservatiivset 10% pindala katvust, samas kui kogu teoreetiline potentsiaal oli hinnanguliselt 14 906 TWh, mis kvantifitseerib ujuva päikesepatarei energiatootmise potentsiaali enam kui 1 miljonil veekogul üle maailma.
Kuigi toodang analüüsitud piirkondades kõikus olenevalt kõrgusest, laiuskraadist ja aastaajast, leiti, et viiel riigil – Beninil, Etioopial, Kiribatil, Rwandal ja Paapua Uus-Guineal – on potentsiaal katta kogu oma elektrivajaduse ujuva fotogalvaanika abil. Lähedale võivad jõuda ka teised riigid, näiteks Boliivia ja Tonga, mis suudaksid rahuldada 87% ja 92% oma elektrivajadusest.
Paljud riigid, peamiselt Aafrikast, Kariibi mere piirkonnast, Lõuna-Ameerikast ja Kesk-Aasiast, suudaksid ujuva fotogalvaanika abil rahuldada 40–70% oma aastasest elektrivajadusest. Kõigi riikide keskmine oli 16%. Kõrgeimad Euroopa riigid olid Soome (17% oma elektrivajadusest) ning Rootsi ja Taani (16%).
"Isegi nende kriteeriumide puhul, mille me seadsime ujuva fotogalvaanika kasutuselevõtuks realistliku stsenaariumi loomiseks, on sellest kasu üldiselt, peamiselt madalama sissetulekuga riikides, kus on palju päikesepaistet, aga ka Põhja-Euroopa riikides," ütles juhtiv autor. Estyn Woolway. "Valitud kriteeriumid põhinesid ilmsetel välistustel, nagu kaitsealadel olevad järved, aga ka sellel, mis võib vähendada kasutuselevõtu kulusid ja riske."
Teadlased hoiatavad, et ujuva päikeseenergia üldise keskkonnamõju kohta on vaja täiendavaid uuringuid. Nad soovitavad, et massiivide kasutuselevõtu otsustes tuleks arvesse võtta veekogude kavandatud funktsiooni ja nende kasutamist, samuti võimalikku ökoloogilist mõju. "Me ei tea veel täpselt, kuidas ujuvad paneelid võivad erinevates tingimustes ja asukohtades mõjutada loodusliku järve ökosüsteemi," lisas Woolway. "Kuid ujuva fotogalvaanika abil saadav energiatootmise potentsiaalne kasu on selge, seega peame need uuringud paika panema, et seda tehnoloogiat saaks ohutult kasutusele võtta."
Nende tulemused on kättesaadavad aastal avaldatud uurimistöös "Ujuva päikesevalguse dekarboniseerimise potentsiaal järvedel kogu maailmas"loodusvesi.
Eelmisel aastal hindas rahvusvaheline teadlaste meeskond ujuva päikeseenergia kasutuselevõtu potentsiaali peaaegu 115,{1}} veehoidlas üle maailma ja leidis, et see võib ulatuda 9400 TWh-ni.
