Rühm teadlasi Euroopa Keskkonnabüroost (EEB), Stockholmi Majanduskoolist (SSE) ja Potsdami Kliimamõjude Uurimise Instituudist (PIK) on avaldanud uued uuringud, mis seavad kahtluse alla hiljutised jõupingutused suurendada investeeringuid tuumaenergiasse, eriti Euroopa Liit ja USA – poliitiline valik, mis on põhjendatud sooviga majandused võimalikult kiiresti dekarboniseerida.
Teadlased näitavad aga, et kulude ja kiiruse osas on taastuvad energiaallikad tuumaenergiast juba võitnud ja et iga investeering uutesse tuumajaamadesse lükkab süsinikdioksiidiheite vähendamist võrreldes taastuvenergiasse tehtavate investeeringutega edasi. "Dekarboniseerivas maailmas suurendavad viivitused CO2 heitkoguseid," märkisid teadlased.
Teadlased kaalusid kõiki kavandatud tuumavõimsusi ja ütlesid, et esialgsete projektiettepanekute kulude kasv on märkimisväärne.
Näiteks leidsid nad, et Prantsusmaal viivitatud Flammanville'i projekti eelarve suurenes 3,3 miljardilt eurolt (3,6 miljardilt dollarilt) 13,2 miljardi euroni, märkides, et need arvud ei sisalda isegi rahastamiskulusid, mis Prantsuse kontrollikoja hinnangul olid 4,2 miljardit eurot võrreldes esialgse 1,2 miljardi euroga.
Teine näide pärineb Soomest, kus algselt 3 miljardit eurot maksma pidanud Olkiluoto jaam läks lõpuks maksma umbes 11 miljardit eurot. Ja see pole midagi uut. Juba 2014. aastal läbi viidud elektritaristu võrdlevate kulude uuring näitas, et 180 analüüsitud tuumareaktori investeerimisprojektist 97 protsenti koges kulude ületamist, kusjuures keskmine kulu suurenes projekti kohta 117 protsenti.
"Ajalooliselt kõrge maksejõuetuse risk väljendub kõrgemates intressimäärades," rõhutasid teadlased. "Need kaks tegurit muudavad tuumaprojektide tasuvuse väga sõltuvaks rahastamistingimustest."
Prantsusmaal on riikliku võrguoperaatori RTE hinnangul tuumaenergiat sisaldav elektrisüsteem 2050. aastal pisut odavam kui ainult taastuvenergial põhinev süsteem, kuid siiski on vaja arvestada tema optimismi investeeringute prognooside osas. "RTE eeldab oma arvutustes, et uute tuumaelektrijaamade investeerimiskulud on alla kahe kolmandiku Soome ja Prantsusmaa survestatud reaktorite (EPR) elektrijaamade hinnangulistest kuludest," selgitasid teadlased. "See optimism kulude vähendamise suhtes ei peegelda vanade tuumareaktorite kulude arengut paljudes riikides."
Arvestades viimaseid EPR-projekte ja investeerimistrende, kipuvad tuumakulud teadlaste hinnangul lähiaastatel kasvama.
"Vaatamata madalale kasumlikkusele esitletakse tuumaenergiat kui head investeeringut võitluseks kliimamuutustega. Tänapäeval ei tule aga konkurents tuumaenergia tasuvuse pärast kivisöest ega gaasist, vaid taastuvenergiast," tõdesid teadlased.
Uuring seab kahtluse alla ka tuumapargi usaldusväärsuse, eriti arvestades Prantsusmaa elektrijaamade järsult madalat saadavust sel aastal – peaaegu pooled 56 tuumareaktorist suleti, kuigi EL oli keerulisel elektrivarustuse perioodil, millega kaasnevad sagedased haripunktid. elektri hind üle 3 €/kWh.
Selle elektriallika kättesaadavus seab kahtluse alla ka lähiaastatel oodatavate üha sagedasemate põudade tõttu, mis põhjustavad eelkõige jõgede madalaid vooluhulki ja sellega kaasnevaid probleeme elektrijaamade jahutamisel.
"Taastuvenergial põhineva elektrisüsteemi tasakaalustamiseks on vaja pigem paindlikkust kui baaskoormuse tootmist," rõhutas uurimisrühm. "Tuumajaama ülesehitamine on aga aeglane ja tuumaenergia maksumuse koostis ei vasta suure tuule- ja päikeseenergia osakaaluga elektrisüsteemide varutehnoloogia rollile."
Suures plaanis on nii taastuvenergia kui ka tuumaenergia elektrihinnad suure osa aastast madalad, kuid sadade tundide jooksul väga kõrged, mille tulemuseks on ebakindlad ja väga kõikuvad tulud. Teadlaste sõnul peaks säästva energiakombinatsiooni varutehnoloogia olema madala kapitalikulu ja kõrge muutuvkuluga elektritootmise tehnoloogia, mis on vastupidine tuumaelektrijaamale, millel on väga suured algkulud. Selle asemel soovitavad nad integreerida vesinikku, kasutades akusid või pumbatavat hüdroelektrienergiat, eelkõige Bloombergi analüüsi põhjal, mille kohaselt on aku ladustamise hind aastatel 2010–2021 langenud 1220 dollarilt 132 dollarile kWh kohta.
"Piisava aja olemasolul võib tuumaelektrijaam olla võimalik ehitada kõrgeimatele ohutusstandarditele ja jääda majanduslikult asjakohaseks, isegi kui arvestada tuumajäätmete ladustamise kulusid tuhandete aastate jooksul," järeldasid teadlased. "Tuumaelektrijaamade ehitamine nõuab aga aastatepikkust planeerimist ja ehitamist ning on kallis, samas kui kliimakriis nõuab kiireloomulisust ja nõuab nii suuri investeeringuid, et kasumlikkus on esmatähtis."


